Liikumine kui tervendaja

Gabrielle Roth on öelnud:
“Kiireim viis vaigistada meelt on liigutada keha.”

Kõik on pidevas liikumises: hingame sisse ja välja, vanad rakud asenduvad uutega, süda pumpab verd kehas ringi ja toitainete jõgi voolab katkematult rakkudeni, leinatakse kaotusi, rõõmustatakse lindude saabumise üle, muudetakse vaatenurki, armutakse ja lakatakse armastamast, muudetakse ideid, tullakse, minnakse, istutakse, joostakse, venitatakse – need kõik on loomulikud liikumised, mis kuuluvad täielikult elusolemise ja inimeseksolemise juurde. Liikumine on meie loomus, ilma selleta kogeme vaid murdosa sellest meeletust, rõõmupakkuvast, müstilisest retkest, mida nimetatakse ELUKS.

Meie aja haigus on selles, et oleme lõpetanud liikumise. 
- meie kehad istuvad seni, kuni muutuvad kangeks ja jäigaks ja ei  ole enam sensuaalse naudingu allikaks.
- meie südamed on kokku tõmbunud vanadest haigetsaamistest, takistades armastuse voolamist, kuni me tunneme kroonilist üksindust, hoolimata sellest, kui palju suhteid meil on.
- meie meel muutub laisaks ja unustab, kuidas sirutuda uute arusaamiste järele, selle asemel kinnistudes mugavatesse dogmadesse sellest, mis on õige ja mis vale, kuidas asjad peavad olema – kuni kogu meie elu toimub selle CD järgi, mis meie peas erinevaid limiteerivaid mõtteid muudkui ringi ketrab.

Nii et miks praktiseerivad sajad tuhanded inimesed maailmas iga päev Viit Rütmi stuudiotes ja saalides, SPA-des ja elutubades, koolides ja meditatsiooni-rühmades? Sest Viie Rütmi praktika puudutab lihtsalt ja otseselt olulist inimlikku vajadust liikumise ja liigutatud saamise järele, juhatades ühendusele ja lähedusele enda ja teiste inimestega, tundmaks end säravalt elusolevana ja vastuvõtlikuna kõigeks, mida elu toob.