Osalejate arvamused

Sellised mõtted olid Beriti kursuse Jumalannadel peale kursust:

Suur tänu Sulle väga erilise kogemuse vahendamise eest!
Samuti suur tänu kogu ürituse eest, seda nii kursuse sisu kui ka koha ja kõige muu osas.
Ka minul on oma mõtteid ja enim köitis mind ikka see, et naised peaks enam kokku hoidma, et oma võimast ürgenergiat sünkroniseerida. Hästi kindel rütm, mis mind saadab on lüürika. Nii, et keerlen valsisammul praeguses elus rõõmsalt edasi. See on hea tunne pärast 3 aastat kestnud kaost mu elus!

Diivi

- - -

Beriti kursusest on ainult head mälestused. Kahjuks olin ennast killustanud mitme ürituse vahel ja õhtused põnevad asjad jäid kogemata. Järgmisel korral olen targem. Mina vist liigun ikka kaoses. Aga see muusike see tantsimine raputas läbi, eriti tundsin seda pühapäeval, kui tekkis mingi eriline tunne. Neljapäeva õhtul oli mul veidi hirm. See tantsimine oli midagi nii teistmoodi, millega mina olin harjunud.Mina  siiani tegin oma kastisamme ja rivi, kuigi ka see on hea. Aga need viis rütmi on nii vabastavad.

Pille

- - -

Olen tõesti palju paremini toime tulnud pingeliste tööpäevadega. Õhtulgi jaksan kodus kena inimene olla. Tänuga sinule ja Beritile ja kõikidele kaaslastele mõeldes,
Iige

- - -

Tere armsad ja vägevad Jumalannad :)

Tahan teiega jagada oma kogemust... nimelt leidsin endale sellelt kursusel uue, väga hea ning truu sõbra. Ta on olnud minuga koos kõik need päevad peale kursust. Igal hetkel ma ei märkagi teda, aga siis tunnen jälle, et ta on endiselt minuga. Nii mõnus, turvaline ja põnev on koos temaga olla...
Jaa, tegemist on minu Lõviga, kes mind rõõmsalt kannab ja kelle seljas saan puhata ja kapata ja end kaitstult tunda :))
Olen mitmel korral äkki tundnud kusagil täiesti asjalikus ja töises situatsioonis, et ups... Lõvi on ju ikka minuga, istun ju ikka tema seljas... see on väga lahe tunne ja ajab alati muigama... ning keha saab lõdvestuda, kogu minu olemus muutub. Pinge peast ja õlgadest saab kaduda ning toetun lihtsalt oma jalgadele ja puusadele ehk nagu Berit ütles, et tulen peast jalgadesse.
Hommikul ärgates  avastan, et Lõvi on minuga ja ka õhtul uinudes... mul ongi nüüd lihtsalt uus tõeline sõber, kes mind ei jäta ja kes mind igal hetkel toetab... see on super tunne!!! Mingis mõttes on see kirjeldamatu tunne... aga usun, et teie, kes te olete Tantsivad Jumalannad, aimate millest ma räägin ;)
Tänan teid kõiki, et sain koos teiega üles leida oma truu kaaslase... kes on alati soovinud, et ma teda ometi märkaks ja lubaks tal mind kanda ja teenida. Nüüdsest ma ei rassi enam pea tähtsalt üleval pool pilvi, vaid istun rahulikult oma Lõvi seljas, vastan sellele, mis hetkes toimub või siis alistun täiesti kaitstult Elule. Ja kui isegi natuke rassin, siis tean, et saan igal hetkel jälle Lõvi seljas puhata... Jesss!!!
Aitäh veel kord Liinale ja Beritile!

Soovin meile kõigile tundlikku voolamist, võimsat staccatot, täielikku alistumist, imekerget lüürikat ja värskest energiast pakatavat vaikust!!!

Armastuse ja tänuga,
Auli ehk Jumalanna Lõvil ;)

- - -

Päevad olid meeleolukad ja intensiivsed, organismis tekkis lõpuks mingi kurnatus, mis lõi ilmselt soodsa pinnase ka külmetamiseks. Vast kõige ägedam möödunud kursusest ikka oli kehamaalingute osa - uudne põnev kogemus. Imetlesin oma suguõdede loomngulisust, avatust ja sõbralikkust. Õhkkond oli turvaline, sest üsatarkus ütles, et naine  on naisele õde, kuni silmapiirilt puudub Mees. Kursuse sisu poolelt mulle suuri üllatusi ei olnud - naiseks olemise põhitõed on aastatega ise selgeks saanud. Kui mitte tihemini, siis korra kuus ikka aru saad, et naine oled :-). Samuti on mulle ammuilma selge tantsu ürgne ja seksuaalsusest lähtuv loomus. Vaba eneseväljendus tantsus pole mulle võõras, tead ehk isegi...
Lõpetuseks parafraseerikisn kuulsat filosoofi Ludwig Wittgesteini, kes on öeldnud,et "millest ei saa kõnelda, sellest tuleb vaikida", viidates sellega inimkeele paratamatule piiratusele väljendusvahendina.
Ma sõnastaksin tema lause optimistlikumaks: "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb TANTSIDA!"

tantsujalg Ene

- - - 

Krista

- - -

Kõigepealt tänud veelkord erakordsete hetkede eest Altmõisas!!! see on olnud transformatsioon, mis kestab tänaseni ja veel edaspidigi... seepärast ütlen kohe, et pean veel seedima, laskma laagerdada ja siis kirjutan kõigest pikemalt.

Maris

- - -

Ilusat õpetajatepäeva!
Õpetaja on see, kes õpib ise tänu õpilastele oma valdkonda sügavuti tundma...
Tänan Sind nende armsate tantsukursuste eest. Su kursustel on tohutult vahvad inimesed ja südamlik õhkkond. Eelmise Beriti seminari käigus suri minus miski ja sündis minus midagi palju suuremat ja sügavamat kui sõnadesse oskaks panna... Seda eelmist inimest ei ole enam ja elu on teinud 180 kraadise pöörde. Tänan Sind, et oled toonud siia nii fantastilise õpetaja nagu Berit!
Päikeselist sügist ja sooje kallistusi...
Sinult on tõesti palju õppida :)

Karolin

- - -

Sügisene Läänemaa koos tantsuinspiratsiooniga oli väga hea. Meeldis eriti, et polnud psühholoogiline ajuloputus ega sundi, et pead kõike kaasa tegema, samuti Beriti malbe tugevus ja sallivus, eeskätt oma õpilaste suhtes, mida me ikka tema teadmiste ja tunnetuse pagasiga oleme. Küll aga pean järgmine kord tõele näkku vaatama, et mitte oma füüsilisele kehale nõnda haiget teha, jalad ja eriti puusad oli nõnda läbi koju sõites ning järgmine nädal tööl olles.

Merileid

- - -

Täna ma tõusen Taeva tugevuse toel,
Valguse ja Päikese,
Kuu kumenduse,
Tule toreduse,
Välgu kiiruse,
Tuule kärmuse,
Mere sügavuse,
Mulla kestvuse,
Kalju kindluse toel!
(Vana Iiri palve)

Osaledes vahel erinevatel (vaimsetel) workshopidel ja praktikatel, on mul pea alatikindel eesmärk: noppida neist ivasid ehk värvilisi puslekilde, mida saan asetada oma Elumustrisse ja mis aitavad mul luua harmooniat ja tasakaalu iseendas ning parandada reaalse Elu kvaliteeti kõigis mu rollides: Emana, Tütrena, Õena, Kallimana, Sõbrana, Õpilasena, Hingehaldjana... jne.
Tänaseks on  Beriti kursustest möödas juba pisut enam kui nädal aga mina pole "kaevusügavustest" veel täiega pinnale ulpinud, kuigi tunnistan: juba igatsen...!:)

Mõned mõtisklused Beritist:
Loomulikult saime tunda ja näha vaid seda poolust Beritist, mida ta meiega jagada soovis  aga sedagi oli piisavalt ja muljet avaldas tema mitmekihilisus alates jõulisest  Lõvi seljas ratsutavast (stacatolikust) sihikindlast ja tahtejõulisest naisest kuni õhkõrnast  hõljuvast siidtiibadega haldjani, kuhu vahele mahub kindlasti   ürgnaiselik kirgliku loomuga "tulenaine"* tuld loomas ja pühalik ning suursugune  selgepilguline preestrinna  omaloodud pühakojas...Võimas ja tähelepanuvääriv!
* Minu jaoks oligi kõige ootamatum seik  teisel õhtul, mil Berit lühikeseks ajaks muutus pühendunud ja kirglikuks  ürgnaisest tulemeistriks - see oli kui tema ja tule kirelõõm, mis kestis vaid   põgusa hetke, kuid  mõjus uskumatu sugestiivsusega mullegi (mingil hetkel Liina tunnistaski sealsamas lõkke ääres: Berit tohutult armastab tuld ja seda oli 111% tunda:)

Teine tähelepanuväärne kogemus oli "Naiseks pühitsemise" rituaalil, kus Berit  põlvitas koos meiega iga Jumalanna ees ja kogu pühendumusega  "laulis oodi" vaikselt ja tundlikult igale naisele eraldi ja olen kindel: see ei paitanud vaid kõrvu, vaid mõjus   tervendava hingebalsamina küllap igale meist, andes loodetavasti tuge ja jõudu ka pisut hallimateks eluhetketeks, mil pehmelt öeldes me endid nii pühalike ja suursugustena ei tunne  - kas pole?! :))
Üldse oli ja on tähelepanuväärne Beriti oskus "kiirelt lainetada" ja oma hästihallatud jõudu ning tähelepanu jagada vastavalt hetkevajadustele ja küllap oskab ta ka enesele aega võtta ja pühata - muidu poleks ta suutnud end sel moel meile nende nelja päeva jooksul pühenduda! :) Suur ja siiras tänukummardus siinkohal Beritile ning jõudu ja inspiratsioone edaspidiseks koos pisukese lootusega: ehk leidis Berit eneselegi meiega Altmõisas koosveedetud hetketest  värvikilde uuteks inspiratsioonideks oma loometeel! :))

Kindlasti poleks Berit saanud nii (stacatolikult) pühenduda ja koos meiega voolata, kui tema kõrval poleks olnud tasakaalukat, rahulikku ja säravat Liinat! (Hea märk Liina paindlikusest ja rahust oli ka see, et  just mina olin see, kes jõudis kuu aja jooksul end kirja panna, osaluse tühistada (tänu millele tõenäoliselt avanes võimalus Kaidile) ja siis viimasel hetkel siiski tänu Liinale oma osalusvõimalus taastada!:)
AITÄH! ja jõudu ja sära edaspidiseks!

Enne kursusi nägin väga sübolistlikku ja meeldejäävat unenägu, kus istusin  vanas kaevus ja avastasin järjest uusi sügavusi,  kuni sukeldusin ääretu maaaluse järveni...
Kaevust naasdes oli mu kätel suur hõbedane kala ja kaevu ääres hulk rõõmsailmelisi inimesi, keda mul toita tuli...!
Mõistsin  unenägu ja teadsin ka seda, et Beriti kursus on võimalus  oma sisemise "kaevu uurimiseks" aga ei osanud arvata, et tõepoolest nii sügavale välja jõuan.
Ei, ma ei saa öelda, et kõik, , millega  iseendas nii kursustel aga eriti vahetult peale seda silmitsi seisin, oleks ülearu meelepärane ja tore olnud aga olen alati hinnanud "selgepilgulist" Tõde kõrgemalt ka siis, kui see kohati karm ja valuline on "udusilmsetest" kujutelmadest ja illusioonidest, kuigi vahel ja  raasukestena võib sellestki lühiajaliselt tuge leida.

Lühidaltöeldes seisin vastamisi oma hingehaavadega ja seda just oma Naiseks olemise identiteedist. Olin teadlik nendest  haavadest (enda omad ju) aga ei osanud arvata,  et need veel nii haiget teevad. Õnneks oli see teadasaamine valust hoolinmata pigem kingitus kui miskit muud ja kuna "kaevuhüppamine" andis võimaluse sealt   hingetervenduse retsepti kaasa saada, siis on kõik  võimalused  haavade tervendamiseks  Beriti jt. abiga minu ENESE KÄES!:)
Ilmselgeid paranemise märke on juba tunda ja see teeb sooja rõõmu koos kannatlikusele manitsemisega - Igal asjal oma aeg!:)
Ja kuigi ma täna olen veel  alistunult  vaatlejana Kaoses, siis tean -Peagi on minu elus  algamas imeline Lüürika ja kindlasti sellele aitas kaasa  ka see kursus ja just need naised, kes seal mind ümbritsesid!

Tänan teid ja loodan, et  meil kõigil on olemas oma Kaev, kus aeg-ajalt võimalus leida omaette olemise varju ja turva, et veepeeglist silmitsi iseendaga tõtt vaadata ja  märgata omaenese sügavusi...! :)

Viies rütmis  oli läbi päevade mitmeid avastusi ja tähelepanekuid, kuigi mulle enesele valmistas kõige rohkem üllatusi just Kaos. Mäletades oma paari-aastatagust mässamist just Kaose-voolus  olin teoreetiliselt valmis selle korduseks aga suur oli mu sisemine üllatus - ei mingit mässu ega vihast  vabaksvõitlemist nähtamatutest ahelatest...
Viimasel lõunasöögil ütles minu kõrval istuv Auli: kaose lõppfaas ongi täielik alistumine ja alles see annab loa siseneda lüürikasse...!Tänan, Auli! - see vastus lahendas hetkega minu sees  olnud ähmasuse ja mõistsin: mu poolteist aastat kestnud kaos ja mäss olid lõpuks jõudnud vinaali ja kui olen  natuke veel tegelenud "pisiviimistlusega" võin heita end vaba ja säravana järgmisesse lainesse!...

Kehamaaling.
See oli minu jaoks vist kõige lõbusam ja mängulisem osa. Mulle tohutult meeldis, et  küllap suurem osa meist sellest midagi ette ei teadnud. See oli  miskit, mis kandis tagasi lapsepõlve... ja samas polnud see lapsemäng, nagu hiljem taipasin! Kindlasti polnud need märgid ja sümbolid juhuslikud, mis meie kehadele läbi eneste ja kaaslaste kehale kantud said aga seda, mis tähendus neil sümboleil   meie  jaoks olema saab, taipasin hiljem.
(Meenus aastatetagune Tiibeti buda-munkade liivamandala  nädalapikkune loomine Tallinnas, Harjumäel, mis kulmineerus selle pikkade päevade tulemusel sündinud teose... merreheitmisega ja  ometi hakkas see kunstiteos oma elu elama kusagil mujal... meist  kõrgemal, teispool Linnuteed, eraldi aga küllap meie toeks ja rõõmuks, usun mina! :)

Küllap nii on ka meie kehadele maalitud sümbolite ja kujunditega "Kunstitunnis" ei süvenenud ma kuigivõrd, et miks just need märgid, mustrid ja värvid aga kui päevi hiljem vaatasin tagasivaate peeglist märke, mis olid lühikest aega mu keha kaunistamas ja nüüd elavad minust eraldi samas mul silma peal hoides, siis üllatusin: Need on just need  sümbolid ja märgid, mida hetkel kõige enam oma elus vajan ja millest unistan.

Muide, olen väga tänulik "tiimikaaslasele" Monikale, kes suure rõõmu ja naudinguga kirjas mu jala lillemustriliseks. Tõsi, esimesel hetkel ei osanud sellest väga lugu pidada, sest siiani pole ma lillemustreid päris omadeks pidanud  aga südametunnistus ei lubanud talle ära öelda ja see oli imearmas, millise  pühendumise ja lustiga ta  mu jalga kirjas ja kui oluliseks need   sinised  lilled hiljem minu jaoks said Päikese, Kuu, Vikerkaarevärviliste  sabadega  Tulilindude jm. kõrval  - mõnus rõõmus naeratus  tuleb veel praegugi näole, kuimõtlen Monikale ja tema maalitud lillemustrile! - Tänan, Monikat ja Marist loodud ilu ja harmoonia eest omal kehal!:))

Tseremooniast
Tunnistan, ma ei naudi kuigivõrd suur(ema)t tähelepanu või kui just, siis vaid juhtudel, kui mul enesel tõesti midagi öelda on aga   jalgalaskmine tundus veelgi piinlikumana! :)
Samas oli õhkkond meeldiv, turvaline ja pisut pühalik põleva  koldetule ja halja kaunistusega. Hea oli olla omaette ja keskenduda tulerituaalile, küünlasüütamisele ja omadele mõtisklustele, mis  siiani enestest märku annavad ning toimivad...
Arvan, et veel võimsamana oleks see tseremoonia toiminud vabas looduses aga Eestimaa kliima seab omad  piirid ja mis siin salata:   toasoojus ja mugavus on vahel enam niiskest ja jahedast avaruse (õue)vabadusest.

Pühapäeva hommikul ärkasin Päikesepaistes ja seda suisa topeltvariandis: võrdse heledusega särasid nii Taevane kui mu sisemine Päike. Jäin silmitsema oma  naba taga pesitsevat aprikoosi-kuldset hõõguvat  päikeselõõma ja keda ma seal nägin enese poole sirutumas: see oli mu enese MADU - lihtne ja suursugune eestimaiselt tagasihoidlik minu jaoks naiselike ja ürgsete  teadmiste ja tarkuste sümbol aga selle suursuguse tunde ja mõistasaamise kirjeldamiseks olen nõder sõnu leidma...! :(

Veel...
Ilusa ja meeldejääva  punkti koosveedetud päevadele pani lõpuring pühapäeva õhtul, kus oli selgelt tunda: (Eesti) Naiste vägi, väärikus,  tarkus, naiselikus, harmoonia ja mängulust  pole kusagile kadunud, see tahab vaid vahel natuke... Maa toetust, Tule torkimist, paisu taha kinnijäänud Vee vabastamist, värske Õhu puhanguid ja  võimalusi nii koosolemiseks kui omaette Vaikuse nautimiseks, et taas kindlana mööda Maad Lõvi seljas edasi kapata...! :)))

Tõusku tee kohtama sind
Olgu tuul alati puhumas su taga
Paistku Päike soojalt su palgeile
LangeguVihm pehmelt põldudele
Ja kuni me kohtume taas
Hoidku sind Jumal oma peopesa kumeruses!:))
(Veel üks Iiri palve)

Armastusega,
Jaanika

- - - 

Nüüd olen natuke jõudnud seedida ja valmis mõnda jagama. nagu Kaidil, nii ka minul on sedasi, et see kursus oli VÄGA oluline mu jaoks, ja mitte vaid üks vahva nädalalõpp. Tulistasin mõni päev tagasi kõik paberile, mis vähegi sellega seoses meelde tuli, ja tekkisid teatavad selgused. Väga hea meel on sellest, et Berit on tõesti tegija ja nägija - teda võib usaldada! Õrnalt suunates jätab ta kõigile vabaduse toimida endale sobival viisil. Vaimustav oli näha selles protsessis paljude erineva taustaga ja erinevas vanuses naiste avanemist... Enda suhtes sain palju kinnitust asjadele, mida justkui teadsin ju ennegi, aga selline kogemuslik tunnetus annab palju juurde.
Ja peamine - TANTS ON TÕESTI RAVIM KÕIGELE!! (või vähemalt peaaegu kõigele). Tants on maagiline vahend; õieti on ta nagu kaev: annab just nii palju, kui sügavalt keegi suudab ammutada. Laine kohta niipalju, et sõlmisin kindlasti tugevama sideme staccatoga - jään nüüd vaatama, kuis see igapäevaelus avaldub :).
Kaose puhul jälle tuleb hoida end maaga kontaktis - jälle hea meeles pidada.
Siinkohal meenub Auli lugu, kuidas ta leidis üles oma Lõvi. See on väga inspireeriv ja liigutav.
Minul on olnud sarnane äratundmine kunagi selliselt:
tundsin, kuidas ratsutan Härja/Pühvli seljas ja hoian kinni Kotka jalgadest - ehk siis jõuline alumine pool koostöös lennuka tiivulise ülakehaga - ja see oli vinge tunne.
Lüürika ja Vaikus on eriti nauditavad peale Suurpuhastust - ka seda teadsin enne. Kuid tihti lükkame edasi, surume alla, lööme käega, kas pole?
Kursusel jõudis lõpuks kohale tõsiasi: vajalikud protsessid saab läbida ka napis ruumis, ilma muusikata, ja lühikese aja jooksul.
Selmet vinguda: pole aega, raha ega võimalusi - tuleb lihtsalt teha mis teha annab :))) Ka siin sain inspiratsiooni ja juhatust Aulilt.

Veel üks tähelepanek. Tajusin nende päevade jooksul eriti teravalt SILMSIDE võimsust ja võimalusi. Armastavast avalast pilgust võivad sündida kosmosed... samas võib see olla ka relv.

Kehamaalingud oli minu jaoks seni tundmatu maa. Ja väga huvitav oli. Läksime oma grupiga sümbolismi teed ega hakanud eriti dekoratsioonide peale rõhuma. Kummaline - need mõned kindlatele kehaosadele kantud kujundid hakkasid elama oma elu - eriti peale mahapesemist. Müstiline kogemus seegi.

Ka rollimängud on midagi, millest seni olen pigem eemale hoidnud ja peljanud. Tegelikult oli vabastav teiega oma elu läbi mängida ja teisi kõrvalt jälgida.

See Jumalannade rituaal oli juba omaette elamus - täiesti väljaspool aega ja ruumi, nii et pärast küsisin endalt:oli see unes või ilmsi?Vahet pole, arvestades, et unenäoreaalsus on tihti väga oluline ja vaat et reaalsemgi kui argipäev. Sain palju tuge oma naiseksolemisele ja olen tänulik kõigile, kes seal osalesid, eriti Beritile.

Täna öösel nägin unes, et kulgesin mööda teed. Algul tahtsin hääletada, kiirustasin, põdesin, et ei jõua ega jõua niimoodi jala kuhugi kohale. Tasapisi hakkasin märkama ümbrust, maastikku... laskusin suisa käpuli ja uurisin igat kivikest teel... liikusin käpuli niikaua kuni põlved valutama hakkasid, siis tõusin jälle püsti ja läksin edasi. leidsin tee äärest sibula ja pistsin pintslisse. samm läks aina kergemaks - tundsin, et olen õnnelik! lihtsalt läksin ja samas olin kogu aeg päral. Tee läks ülesmäge ja vasakul all kostis laulupeo proov: "Mu Isamaa armas..." ümisesin kaasa ja õnnetunne läks veel pidulikumaks :)). See uni tuletas meelde hetkes püsimise väärtust. et tähtis pole, millal ja kus, vaid KUIDAS. Millegipärast tahtsin seda und teiega jagada.

Usun, et meie viimase päeva ÜSA-LOITS aitas käima lükata me kaunilt kujundatud soovid seal südameid täis kangal!!

ja soovin päikest te päevade sisse!
Maris

- - -

Tagasiside osas olen lõpmata tänulik selle suurepärase nädalalõpu eest sulle, Beritile ja kogu meie armsale grupile. Keha oli nii kerge ja värske ja meeleolu erakordselt positiivne. Kohe naljakas oli iseendaga olla. Miski ei häirinud! Tegin ühel hommikul pooleteisetunnise tantsu- sain hea koormuse ja mõnusa vaimse toonuse jälle kätte. Peab ikka paika, et mitte ainult laul, vaid ka tants teeb rinna ja meele rõõmsaks.

Monika

- - -

Beriti kursus oli avardav, enesetunnetuse rõõmust pakatav ja imelist sära äratav. Endas olemise hetkedel avastan, kuidas ma liigutan enda keha jätkuvas müstilises rütmis. Hirm kaose ees on kadunud. Tänu selle rütmi metsikule läbitantsimisele. On see jääv tunne? Küllap siis kui enesega edasi tegeleda. :) Selgeks mõelda ja tunda on veel nii paljut, mis neljal päeval äratatud sai. Ma seisan justkui uuele iseendale silma vaadates. Esialgu on vaade imestav. Rõõm ja uudishimu suur. Milline ma olen kui veel samm sügavamale minna? :)
Huvitav, kuidas inimene tunneb ära, mida ta väga vajab. Beriti kursusele jõudmine oli minu jaoks VÄGA vajalik. Tänan mõttes seda inimest, kelle koha ma endale sain. Soovin, et tal toredasti läheks.

Kaidi