Kursuse kirjeldus

"Hingamine, keha ja veel midagi"
Wayne Tooker (USA)
05. septembril 2008 Viimsis, Athena hotellis
workshop on inglise keeles, tõlge eesti keelde


Hingates toome oma kehasse energiat.
Hingame sisse energiat, et elada. Hingame välja energiat, et anda.

See on praktiline ja sügavutiminev workshop hingamisest mitme erineva nurga alt. Hingamise füsioloogilistest, psühholoogilistest ja vaimsetest aspektidest, mille mõistmine omakorda aitab aru saada meie heaolu mõjutavatest mehhanismidest (k.a tervis ja haigus) ning kuidas saame neid mehhanisme rakenedada õnnelikuma ja viljakama elu loomisel. Kursus on aktiivne, kaasahaarav ja lõbus ning annab ühtaegu nii mõtlemisainet kui kogemusi.
Tavaliselt ei hinga me teadvustatult, tihti on sügavam hingamine seotud nende hetketega, kui me vaimselt ”aja maha võtame”. Meile tuleks aga kasuks kasutada hingamist oma hinge, vaimu ja isiksuse ”majandamiseks” ja laadimiseks.
Wayne’ arvates ei tohiks me kasutada hingamist (v.a erijuhtudel) oma keha ja meele ”vabastamiseks” millestki, kuna sellega me raiskame püha energiat, mis on meie põhiolemuse osa. Selle asemel saame me energiat MUUTA, muuta energia jäika ja kokkupressitud vormi (blokeeringud, pinged), mis tekkis mingi sündmuse (välise või sisemise) ja sellest tuleneva emotsiooni vastasmõjul. See kogemus on säilinud meie rakumälus ning selle sündmuse energia on talletunud rakkudesse vastavalt sellele suhtumisele ja sellest tulenevale tundele, mis meil sündmust kogedes oli (teadlikult või ebateadlikult). See säilib seal muutumatuna senikaua, kuni selle teadlikult teisendame. Teisendamisega kaotab nii emotsionaalne kui füüsiline energia oma tardunud, peatunud oleku ning saab tagasi oma neutraalse iseloomu - puhas, vaba ja kättesaadav. Selline energia reintegreeritakse ”loomuliku toiduna” rakkude poolt, või muundatakse teise vormi visualiseerimise, intellektuaalse otsuse või liikumise abil.

Enamikes hingamisõpetustes nähakse väljahingamist kui vabastamise ja puhastamise vahendit nn negatiivse energia ja ebaotstarbekate emotsioonide kahjutustamiseks. See on tõhus, kui eesmärk on minnalaskmine (”mitteolemine”), samas ei suurenda see kohalolekut ja isiksuse jõudu (”olemise jõudu”). See küll kergendab minevikugemuste koormat, kuid samas väheneb isiklik maandatus ja vägi. Tulemuseks võib olla üleüldine kergus, mis on iseenesest meeldiv, kuid teadvustatud, siin ja praegu olemise seisukohalt kasutu. Wayne kasutab väljahingamist, kombineerides seda kehaasendite, liikumise ja teatud punktide mõjutamisega, et jõustada inimese vaimset ja füüsilist kohalolekut. Ta õpetab mõjutama iga sisse- ja väljahingamist viisil, mis aitab teadlikult suunata ja saavutada soovitud energeetilist ja emotsionaalset seisundit, mida vajame teatud olukordades või ülesannete täitmisel.
Siit edasi minnes – oma kehasse õhku hingates sa justkui ”tood” midagi oma kehasse. Sinu meeleseisund, see, millele oled sel hetkel keskendunud (teadlikult või alateadlikult), peegeldab su elu ja seda kes sa oled antud ajahetkel. Kui seda teadlikult endasse hingata, saad ise selleks ja vastupidi. Toimub vastastikune kinnistumine, püsiva struktuuri loomine.

Me võtame energiat – sisse hingates, ja seejärel anname selle oma kehale – välja hingates. Võtame energiat endasse ja jagame seda maailmale oma töö, suhtluse, mängu jm väljenduse kaudu. Me saame energiat sisse võtta ja edasi saata erinevatesse kohtadesse oma kehas nii visualiseerimise kui – veel parem – aktiivse liikumise abil, mis kindlaid närve stimuleerides aktiveerib vastavaid kohti kehas, mis omakorda mõjutavad teatud emotsionaalseid seisundeid. Need seosed on automaatsed ja tõhusad.
Mida enam sisse hingamine, seda rohkem energiat meil on. Mida enam välja hingame, seda enam energiat anname elule.

Hingamises väljendub meie vastasmõju eluga. Kui me hingame sisse, on see nagu millegi, mis meie elus parasjagu toimub või mis vajab reageerimist aktsepteerimine või omaksvõtmine. Kui hoiame seda ”miskit” oma meeltes, samal ajal välja hingates, anname oma olemusele loa see integreerida. Me justkui loome sellega lähisuhte. Hingamine on kui meie intiimsuhe maailmaga. Väljahingamine on tähtsam osa sellest, see on kui lahtilaskmine - oma võimust ja kontrollist loobumine ja alistumine.