Rütmid ja arhetüübid

Rütmid ja arhetüübid
refereeritud Gabrielle Roth'i raamatust "Sweat you Prayers"

Gabrielle Roth, Viie Rütmi Tantsu looja on sügavalt läbi tunnetanud oma loodud liikumismeetodi olemuse ja kogu elu püüdnud leida viise, kuidas seda veelgi selgemalt inimestele tutvustada.
Ta ütleb: „Iga rütm on nagu seisund - määratu maailm sügavat sisemist õpetust elust ja armastusest, sünnist ja surmast, kunstist ja jumalast. Iga rütm avab energiaid, mis aitavad mul end eristada oma piirangutest, taasavastada oma elukirg ja soovid ning ühenduda oma inimlikkusega. Rütmid andsid mulle meetodi oma psüühika liikumise kaardistamiseks, nagu ka pidevas muutumises oleva universumi liikumisese mõistmiseks. Ma jõudsin oma naiselikkuse juurteni, sirutasin oma mehelikkuse tiibu ja reisisin läbi maailma tuulistel jalgadel. Tantsides igat viiest rütmist jõudsin erinevate enda osadeni ja mulle paljastusid erinevad aspektid oma põhiolemusest.“

Gabrielle oli oma leiust vaimustuses, kuid vajas vahendit, mille abil tuua kogu see info ka teisteni. Ta hakkas otsima keelt, sõnavara või kujundeid, mis oleksid selged ja ligipääsetavad, samas piirangute ja kitsendusteta.  Nii jõudis ta arhetüüpideni. Alustuseks pidi ta unustama kõik, mida ta leitud sõnadest teadis, koorides neilt eelkõige kogu religioosse taaga ja paarituhendaastase väärkasutuse mõjud, et tunnetada iga sümboli algset hinge dogmade varjus.

Kui Gabrielle hakkas oma õpetuses arhetüüpe kasutama, põrkus ta probleemile – inimesed võtsid neid liiga otseselt, jäädes kinni sõnade stereotüüpsesse tähendusse, nähes neis vaid lihtsustatud  põhiomadusi. Ta pidi selgitama, et arhetüübid on vaid metafoorid, mida ei saa liiga jäigalt tõlgendada.
Gabrielle valis töötamiseks lääne kultuurile sobivad arhetüübid, aga mitte selleks, et mängida nende kindlakskujunenud kultuurilisele taustale, vaid pigem ära kasutamaks seda, kui sügavalt need meisse imbunud on. Arhetüüpide mõisted äratavad silmapilkse, kõikehõlmava emotsiooni,  mis ei läbi aju ja puudutab otse meie olemuse tuuma. 

Meie esimeses arhetüüpide workshopis keskendume põhjalikult esimesele rütmile ning arhetüüpidele, mida Gabrielle omistas Voolamisele. Need on naise(likkuse) arhetüübid. Naiselikud energiad on seotud TEADLIKKUSEGA, mehelikud (Staccato rütm) on seotud TEGEVUSEGA.

Voolamine rullib tantsiva keha loomulikult lahti. Voolamises me tunnetame oma sidet sünniprotsessiga ning liigume tagasi loogika-eelsesse, intuitiivsesse olekusse, justkui oleksime taas lapsed, innukalt ja mitteteadlikult neelates endasse maailma. Selles elufaasis mõjutab Loodus meid olema oma kehas, harjuma sellega, maandama end eluks Maa peal, oma instinktides, oma energiavoolus. Voolamine pakub meile aega luua sidemeid emaga – nii sisemise, välise kui Emakese Maaga, kes kannab ja toidab meid kõiki.
Voolamine on Maa rütm. Mõned inimesed on loomulikult kooskõlas sellega, mõned mitte, kuid me kõik oleme sügavalt mõjutatud tema tõusudest ja mõõnadest. Neil päevil paistavad tema tujud olema üsna ettearvamatud, nagu võime tõdeda end Wheather Channel’i ette unustades, jälgides tema tormilisi meeleolusid. Võib-olla ta protestib ignoreerimise, väärkohtlemise ja vägivalla vastu, mis on talle osaks saanud. Looduskatastroofid meenutavad meile, kui haavatavad me oleme Tema energiavoolu ees, kui seotud oleme tema tsüklitega ja kui sõltuvad tema andidest.

Voolamises õpime, kuidas sisse hingata, kuidas võtta SISSE – komplimente, infot, kingitusi, intuitiivseid välgatusi, tujusid, muusikat, ruumi – keda ja mida iganes meie ümber. Voolamine on enam kui rütm, see on kindel energiaväli, milles hinge naiselik aspekt avaldub kogu oma aukartustäratavas ilus, väes ja külgetõmbes. Igaühes on sügaval EMA, kes igatseb hoolitseda, ARMUKE kannatamatult ootamas võimalust flirtida ja MADONNA oma kirkas elutarkuses.
Ja nad kõik ilmuvad kohale, kui rütmid algavad! J

Gabrielle arvates on inimestel kõige raskem mõista just naise arhetüüpe, eelkõige nende erinevust. Ehk sellepärast, et arvatakse, et neid on vaid kaks. EMA on ju MADONNA, eks?  Nii see aga pole.

Gabrielle taunib üldlevinud tava lahutada naise hinge püha kolmainsus kaheks – neitsiks ja hooraks, röövides sellega tema püha väe.  See mõjutab negatiivselt nii naisi kui mehi, võttes pühaduse seksuaalsuselt, õhutades naiste äärmuslikke ja klisheesilikke käitumismustreid ning jättes meestesse vaid tühiku selle koha peale, kus nende naiselik teadvus peaks paiknema. 
Nii töötabki Gabrielle Voolamises KOLME naiselikkuse arhetüübiga, mis esindavad keha, südant ja hinge.

Keha – EMA – on arhetüüpidest sissepääsuväravaks energiaväljale, mis hõlmab mitmeid iseloomutüüpe, mis kehastavad erinevaid omadusi , seinast seina. Teismeline ema peab meeles pidama õigel ajal võtta rasestumisvastast tabletti, samas kui üleminekueas ema peab meeles pidama võtta oma östrogeeni… Sugu ei ole oluline - emalikus energias tegutseb nii õpetaja, kes vaatab õpilaste järele kooliekskursioonil, ärimees, kes jälgib, et tema töötajatel oleks mugavad töötingimused, väike tüdruk, kes hoolitseb oma nukkude eest või väike poisis, kes nunnutab oma lemmiklooma või suur poisis, kes hellitab oma armsamat.

Hinge aspekt, mida esindab EMA arhetüüp, elab puusades ja maandab sind instinktiivselt. Mitte-maandatud olek on kui juurteta puu.  Maandamata keha on kui emata laps. On nii lihtne elada kõrgel üleval oma peas ja jätta oma keha üksi. Aga ometi on meis igaühes koht, mis teab, mida me vajame ja millal me midagi vajame. See on EMA  hääl, mis meenutab, et on vaja süüa tervislikult, enne magamaminekut hambaid pesta ja mitte kunagi osatada „mis ma sulle ütlesin!“

EMA energia avaldub tulena meie kõhus. Kui ema pole kohal, pole ka chi’d, elujõudu.  Meie juured on matriarhaalsed. Me tuleme välja ema kehast ja saame toidu Emakeselt Maalt. Ema veri voolab meie veenides ja ema hing on kõiges. Ta võib hoida meid lõa otsas või vabaks lasta. See on meie otsustada.
EMA on kõigi arhetüüpide nurgakivi. Ilma tema kohalolekuta pole toetust. EMA on alustala.
Ema kohalolek loob tugeva pinnase, millele on võimalik rajada tants.
Nii nagu ema on keskses rollis meie füüsilise sünni puhul, on ta kogunemiskohakas, kus kõik meie olemuse müstilised jõud koonduvad ja manifesteeruvad. 

Teine naiseliku energia arhetüüp, mis avaldub Voolamises, on ARMUKE.  See on meie osa, mis muudab nähtavaks meie tunded ja suunab need läbi keha, tuues enneolematu vitaalsuse ja energia meie tantsu.
Me arvame tavapäraselt, et ARMUKESE energia on meie seksikas ja võrgutav osa. Aga mis muudab meid seksikaks? Olles kirglikult kodus oma kehas ja aus oma emotsioonides muutume ahvatlevaks ja intrigeerivaks. Inimesed, kellel on rikas ja maandatud emotsionaalne elu, on magneetilised!
Ja ARMUKESE haavatavust tajume relvitukstegevalt külgetõmbavana.
Kui me ise oleme vaimustatud oma südame väljendustest, siis on seda ka teised. Kuni me pole päriselt kontaktis oma tunnetega – oma hirmu, viha, kurbuse, rõõmu ja kaastundega – kuni põhjani välja, pole me võimelised end edukalt teistele väljendama ega looma püsivaid sidemeid.
Elusad, spontaansed, armastavad suhted eeldavad emotsionaalset vastuvõtlikkust mitte ainult enda, vaid ka teiste tunnete osas. Korjata üles teiste vibratsioone, lugeda nende kehasid, tunnetada nende emotsionaalseid vajadusi. Siia alla kuulub ka oma emotsionaalse ruumi kindlustamine, olemine aus oma tunnetes ka siis, kui keegi teine sinuga samal lainel ei ole.

Flirt on see võti, mis lukustab lahti ARMUKESE ukse meie südames. On tavaline, et me pole kuigivõrd uurinud seda paika iseendas, sest peame seda häbiväärseks. Selle imede aia uks on meie nina ees juba ammu kinni löödud.
„Ma lõpuks sain sellele pihta! Ja ma sain aru, miks see juba varem polnud juhtunud. Ma arvasin, et pean etendama mingit sellist rolli iseendast, mis polnud mulle omane ja mugav. Nüüd mõistsin, et flirt pole mitte enda teatud moel esitlemine või pakkumine teistele, vaid hoopis millegi olulise peegeldamine TEISTE kohta!“  Kõik suhted põhinevad Armastatu märkamises teises inimeses ning oskuses seda välja tuua.
Samal ajal, kui sinu tähelepanu püsib iseendas, toimub ka vastastikune tähelepanuandmine. Suhe tähendab ühendumist südame tasandil ning silla ehitamist keha ja meele vahele.

Igaühes meist elab ka müstiline Mona Lisa, kes lõpetab püha kolmainsuse, mis iseloomustab Naise hinge. Mõistatuslik arhetüüp, MADONNA, on naiselikkuse hing, Elu neitsi, sündides uue ja puhtana igasse hetke. MADONNA on hinge osa, mis võtab vastu infot, lahterdab selle mustriteks, põimib selle meie kõrgema intelligentsiga ja inspireerib vajalikke tegevusi.
MADONNAL on alati üks jalg kuskil teises dimensioonis. See on müstiline osa meist, mida tõmbab Tarot kaartide poole, mis loeb I Chingi, käejooni ja tähemärke, kui püüab selgusele jõuda, kus meie armsam ometi viibib. See on ka osa meist, mis viib meid elama ashramisse või kloostrisse, istuma üksi vee ääres õngeritv käes või matkama kõrgmädede vaikuses pühadel radadel.
Mary Poppinsis, Rumi, Michelangelo, Greenpeace’i naisliige, Shakespeare, Wirginia Woolf ja pea iga tegelaskuju, mida on etendanud  Julie Andrews või Audrey Hepburn – neis kõigis on hea annus MADONNA energiat. Nagu ka sinus.
MADONNA äratamiseks on vaja aeg-ajalt praktiseerida vaikust. MADONNA tähendab olla ühenduses püha paigaga iseendas, samas säilitades kontakti tavaeluga. „Minu isa on MADONNA hoolitsedes oma tomatite eest. Aiandus on tema palve, tema vaimne kosutus ja aedviljad on tema altar, tema valitud tee“.
Vaevatuna ja eraldatuna MADONNA-energiast kaotame aukartuse ja imestamisvõime.
„Voolamine (rütm) on õpetanud mind aeglustama ja tähelepanu pöörama energiavärelustele minu ümber. Tundes end üksolevana mägede, puude, ronga ja kaljudega on igaühel neist hääl, mis kõnetab minu sügavamat olemust, mis on kõrgemal kõigist lobisevatest mõtetest“.
Me vajame meenutajaid, rituaale oma pühaduse nälja kustutamiseks, viise sidumaks end püha hingega iseendas. Mida iganes me valime teha, meil on vaja teha seda tegemise pärast, mitte välist autasu oodates. Põhiline on leida tee oma meele puhtuse juurde, mis ongi meie Buddha loomus.

MADONNA on ka meie intuitiivsuse allikaks. MADONNA ei inspireeri ainult meie individuaalset intuitsiooni, vaid ka hõimu instinkte – neid vibratsioone, mis seovad meid üksteise ja maailmaga. Iga hõim on justkui indiviid oma keha, südame ja meelega, oma ainukordse energiaga. Naiselikus Voolamises oleme me kõik vastuvõtlikud neile peentele vibratsioonidele, mis annavad infot, kas oleme kaasatud või väljaarvatud. Oma kesta all oleme me kõik hõimu-indiviidid. Me otsime sidemeid, sest vajame kinnitust, et me pole üksi siin planeedil. Mõned kogevad ekstaatilist ühtsust rock kontserdil, teised spordivõistlusel, kolmandad kirikus. „Mina leian selle tantsupõrandal, kus ma ühinen teiste sarnaste tantsuhulludega, inimestega, kes liiguvad. Tantsupõrandal kaovad erinevused, ja mitte millelgi pole tähtsust peale higi, alistumise ja hinge“, ütleb Gabrielle.